Nordea Rīgas maratons 2014

Eellugu

2013 aasta viimasel päeval sai registreeritud Riia maratonile. Võtsin  endale eesmärgiks läbida maraton alla 3 tunni.  5 kuud sai selle nimel kõvasti trenni tehtud. Alates 16. märtsist kuni 6. maini jooksin iga päev vähemalt 3km, kuid enamasti vähemalt 7 km treeningu kohta. Kokkvõttes aeg ainult 03:27:49,1 mis andis 185. koha 1226 lõpetaja hulgas. Mis siis juhtus? Jooksuvorm oli ju ülihea. 2 nädalat tagas ületasin Viljandi järvejooksul 1992 aastast pärineva isikliku 50 sekundi ja nädal tagasi 23,4 km Tartu jooksumaratoni 2 aasta vanuse isikliku rekordi 3 minutiga, saades aegadeks vastavalt 0:47:10 ja 1:37:47 Maratonil ühtegi komplikatsiooni ei tekkinud. Ka taasumine oli ülihea. Tänasel, maratonile järgneva päeva, hommikusel jooksul  olid säärelihased algul pisut valulikud, kuid soojaks joostes läks kiirus iseenesest 12 km/h -ni, mis on minu tavaline rahulik treeningtempo. Õige vastus ülal esitatud küsimusele on "Ei tea."

Kohalejõudmine

Nüüd aga kõigest täpsemalt. Riiga otsustasin sõita päev varem oma autoga. Kaalusin ka liinibussiga minekut, kuid kartsin et öö otsa bussis istumise järel pole ma martoniks kõige paremas vormis. Hakkasin Tartust kell 15:00 sõitma. Teadsin, et numbreid antakse kuni kella 20:00- ni seega oli aega piisavalt. Panin ka nutitelefonis oleva GPS tööle sisestades sihtpunktiks maraton EXPO aadressi Grostonas iela 6B. Jäin lootma, et GPS juhendab mind kergelt sihtpunktini. Juba maanteel sõites katkes GPS side  tihti ära. Riiga jõudes olin samuti ilma elektroonilise abiliseta. Sõitsin algul tunde järgi kesklinna poole, kuni jõudsin kohani kus oleks tulnud hakkata ära pöörama. Kodutöö kaardi meeldejätmiseks olin tegemata jätnud. Samuti oli üsna raske meeles pidada läti keelseid tänavate nimesi. Nii parkisin auto ühe kaupluse juurde ja lülitasin Maps rakenduse välja ning sisse. Selle toimugu peale saingi sateliidiühenduse jälle toimima. Vahepeal katkeva GPS ühendusega leidsin otsitava suure hoone üles. Imestasin, et parkimise eest taheti 1,5 € saada. Selleks olid isegi parkimiskorraldajad tööle pandud, kes sissesõidul pileteid müüsid. Küsisin igaks juhuks, kas maratoni keskus asub selles majas. Mulle öeldi, et numbreid jagatakse 3 km eemal ja juhatati kuidas sinna sõita. Hakkasin imestunult sõitma, sest aadressi järgi oleksin pidanud selles kvartali suurusest hoonest numbrid kätte saama. Siis märkasi maja teisel küljel maratoni Expo väikseid reklaamitulpi. Parkisin auto 300 m eemale tänavale ja läksin numbri järele. Hiljem taipasin, et ilmselt oli korraldaja minust valest aru saanud ning ta juhatas mind maratoni stardipaika, mis asus tõesti Expost 3 km kaugusel. Numbri saamisel küsisin korraldajalt, et kuhu oleks võimalik auto maratoni ajaks jätta. Öeldi, et Riias on parkimisega probleeme, kuid soovitati 13. Janvara ilea tänavas varakult kohale jõudes mingi koht leida. Tänasin soovituse eest ja hakkasin Bolderaja poole sõitma. GPS jälle ei töötanud, kuid nüüd usaldasin intuitsiooni ja jõudsingi Vanšu Tilts peale (rippsillale), kus teadsin juba teed. Vahepeal külastasin silla teises otsas asuvat Rimi kauplust. Ostsin kohalike toiduained. Küsisin kulinaarialetist soja kotlette grillimiseks.  Lahke müüja koos oma inglis keelt mitte oskava kolleegi tulid appi mulle neid otsima. Selgus, et supermarketis oli ainult kuivatatud soja ube, mis grillimiseks ei kõlvanud. Sellised ongi taimetoitlaste probleemid, kui nad tahavad käituda sarnaselt teistega.

Ööbimine säästuhotellis

Bolderaja telkimiskoht

Bolderajas leidsin üles suurema vaevata üles liivakarjääri tekkinud järve, mille kaldale panin telgi üles.  Lisaks minule oli seal telkimas kohalikud läti keelt rääkivad lapsed ja  aeg ajalt käisid mõned paarikesed autodega oma asja ajamas. Ma ei lasknud ennast nendest häirida. Sain ka oma päikesevaatluse viimasel minutil ära teha, enne, kui päike puude taha vajus. Leidsin metsast ühe jala peal kuivanud noore männi,  mille kirvega maha võtsin ja lõkkepuudeks tükeldasin. Süüa tegin siiski priimusel. Lõke oli rohkem seltskonnaks. Tundsin ennast kogu Riias käigu ajal üsna üksikuna. Kellegagi polnud muljeid vahetada.
Südaöö paiku lugesin maratoni juhendi läbi ja läksin telki magama.
Kell 5:00 ärksin äratuskella peale. Käisin järves ujumas ja tegin lühikese sörkjooksu. Seejärel valmistasin ja sõin hommikupudru ja ühe banaani. Lõket enam ei süüdanud, sest puud olid õhtul otsa saanud ja mul polnud eriti aega. Riietusin jooksuvormi ja hakkasin kell 6:50 Riia kesklinna poole sõitma. Kui autot poleks olnud, siis oleks saanud ka liinibussiga Bolderajas käidud.

Ja nüüd starti 

Sõitsingi soovitatud 13. Janvara ilea tänavale, kus leidsin pooltühja parkla. Lisaks minule parkisid seal ka teised maratonile minejad. Jätsin kõik asjad autosse võttes kaasa ainult vahetusriided, geelid ja 10 € sularaha. Stardipaika jõudes käisin veel korra tualetis, sõin ühe SiS geeli. Kuna joogi unustasin maha, siis tekkis peale geeli väike janu. Korraldajad stardis vett ei pakkunud. Pidin ootama esimese teeninduspunktini.Enne soojendusjooksu tegin pargis Viit tiibetlast. Soovisin, et läbiksin maratoni terveks jäädes ja ajaga alla 3:10:00. Hiljem selgus, et esimene pool tellimusest täitus, kuid teine mitte. Peale joogaharjutusi tegin veel väikese sörgi vanalinnas mille  lõpetasin põlve ja sääretõste jooksuharjutustega. 20 min. enne starti sisenesin koridori. Kuna esiotsas veel ruumi oli, siis jäin 2. stardikoridori esiritta. Vahepeal küll kahetsesin pisut, et nii ees olen, kuid siis oli juba hilja tahapoole minna.

Enne starti ütles diktor, et eestlased on osalejate arvult lätlaste ja soomlaste järel kolmandal kohal. Tehti ka ühiseid soojendusharjutusi, kuid ise keskendusin rohkem vaimselt ees ootavale jooksule.

Maraton ise

Startisin kiirusega alla 4 minuti km. Kella vaadates võtsin nimelt tempot alla, kuna kartsin ennast jälle kinni joosta. Suhtlesin minust mööda jooksvate eestlastega. Vaatasin kogu aega tagasi, millal tuleb 3:15 grupp, millega algselt plaanisin pool maad koos joosta ja siis, kui jõudu on oma teed minna. Joosta oli kerge, kuid palavus kimbutas pisut. Kus võimalik, lasin ennast voolikuga kasta.
3:15 gruppi nägin alles 9. km tagan vastu tulemas. Vahe oli umbes 1 km. Oli selge, et passima jääda pole mõtet ja nii jätkasin omas tempos. 10 km aeg tuli 43 minutit, mis oli natuke kiirem, kui kavatsetud. Samas enesetunne oli üsna hea ja lootus oli isegi kiiremini lõpetada, kui algselt kavatsesin. 11. km järel läbisime kultuuritänava. Rahvariietes paarid istusid postide otsas ja ergutasid jooksjaid. Kuna mängis rütmikas muusika, siis läks minu tempo veelgi kiiremaks  5 km aeg tuli 21 minutit. Valisin tempomeistriks endast möödajooksnud naisterahva, kelle kannul hakkasin massist vaikselt ettepoole liikuma. Munakivides tänavasillutis pisut takistas, kuid õnneks sa see varsti läbi. Tagasi kultuuritänavat läbides lõin veel rahvariietes ergutajtega käsi kokku. Kõik oli veel väga tore.
15. km järel jõudsime Daugava kalda äärsele maanteele. Puhus vastutuul, mis küll jahutas aga ka takistas pisut jooksmist. Millegi pärast ei taibanud ma kellegi seljataha pugeda. Ootasin, millal see ebameeldiv lõik läbi saab. Nägin ka võitjat jaapanlast vastu jooksmas. Tema järel oli 500 m tühja maad, mida täitsid üksikud kiiremad 21 km jooksjad. Seejärel tuli mustanahaliste juhtimisel umbes 6 liikmeline peloton. 15-20 km aeg oli 24 minutit. Seega oli tempo natukene langenud. Enne 17,5 km joogipunkti võtsin sisse esimese geeli. Meditsiini personal tundis huvi, kas mul on kõik korras. Näitasin käega OK märki, kuid rääkimiseks polnud enam võimeline. Peale geeli söömist läks enesetunne ruttu paremaks. Vahepeal pöörasid poolmaratoni jooksjad tagasi ja jäin   hõredasse täismaratonlaste gruppi. Suutsin selles grupis kenasti püsida. Kui toimus ümberpööramine, siis hakkas tuul tagant puhuma. Joosta oli kohe palju kergem. Lisaks tulid varsti  natuke aeglasemad 21 km jooksjat vahele. Nendest möödumine tekkitas jälle rahulolu tunde. Järsku hakkasid paljud jooksjad minust kiiresti mööduma. Taipasin, et need on 21km lõpuspurdi tegijad.  Kui 21 km lõpetas, siis oli rivi jälle väga hõre. Hakkasin püüdma endast umbes 100 m eespool jooksjat. Sain ta 1 km pärast kätte, kuid olin nii kiirendades endale pisut liiga teinud. Igatahes läks järsku raskeks ja pidin minu taga tuules tulnud paar jooksjat mööda laskma. 20-25 km vahemaa läbimiseks kulus 23,5 minutit. 25-30 km oli juba üsna raske jooosta. Sõin viimase geeli püüdsin taastuda. 5 km lõigu ajaks tuli 26 minutit. 30 km juures sai mind lõpuks kätte ka 3:15 tempotegijate grupp. Tundsin äkki endas jõudu nendega kaasa minemiseks. Otsustasin püüda võimalikult kaua umbes 8 liikmelises grupis püsida. Tempot tõstes tuli jaksu juurdegi ja läksin grupi etteotsa tuult murdma. Lätlasest tempomeister püüdis kõiki ergutada, kuid kahjuks ei saanud ma sõnadest veel aru. Mõtlesin, et küsin inglis keelset tõlget, kuid arvasin et see oleks ebaviisakas ning lobisemiseks eriti jõudu polnud. Suutsin kenasti grupis püsida kuni 34 km. Siis lõppes korraga jõud otsa ja pidi maha jääma.Venisin veel grupi kannul 35km joogipunktini, kus otsustasin tualeti külastada ning esimest korda kõndides jõujooki juua. Edasi jooksin juba 5-6 minutitiga km tempos. Pidin vahepeal ka korraks seisma jääma, sest number oli läbi vettides nõela otsast rebenenud. Tegemist oli tavalisest paberist numbriga. Kuna enam tempotegijaid polnud jooksin rahulikult lõpuni. Mul oli juba täiesti suva, millise aja saan.  Tempo oli suhteliselt kõikuv sõltuvalt hetke enesetundest. Oleksin vajanud veel ühte geeli, kuid ei osanud neid joogipunktist leida. 200 m enne finišit leidsin korraga jõudu spurdiks, möödudes 3 eesjooksjast, kellest viimane oli enne spurti minust 50 m kaugusel.

 

 

 

 

 

 

 Tulemus

Dip- loms	Vieta	Vārds	Uzvārds	Valsts	Gads	Komanda	Grupa	Vieta grup.	Dzimums
COL_5KM lv-LV	10KM	15KM	20KM	HM	25KM	30KM	35KM	40KM	FINISH
	188	Arne	Türkson	EE	1968	Suusahullud	V40	53	M
00:21:02.6	00:42:56.7	01:04:36.1	01:28:20.1	01:32:47.7	01:51:53.9	02:18:29.1	02:45:00.0	03:15:19.4	03:27:49.1

Peale finišit

Peale lõppu oli enesetunne suhtelisel hea. Jalutasin natuke kaugemale ja istusin 5 minutit. seejärel jalutasin veel 500 m. et lõpuspurdist tekkinud laktaadist vabaneda. Sõin korraldajate poolt antud pisikes müslibatooni, õuna ja väikese paki rosinaid ühe vanalinna maja trepil istudes ära. Seejärel võtsin oma riided pakkihoiust ja suundusin parki muru peale pikutama. Peale 30 minutist uinakut olin jälle vormis. Käia oli küll kergelt valus, kuid see oli talutav. Vahepeal oli alanud 10 ja 5 km jooksud. Kuna lühikesel maal oli jooksjaid kümnetes tuhandetes, siis olin sattunud piiramisrõngasse. Vaatasin natuke jooksjaid, kes tulid katkematu laia massina ja pidid ilmselt sarnaselt Tartu maratoni lastejooksudega finišijärjekorras ootama :D:D:D
Läksin ühte vanalinna kohvikusse ja sõi seal ühe koogi, et aega parajaks teha. Kui kohvikust väljusin, oli jooks juba läbi ja pääsesin oma auto juurde.

Kojusõit

Peale jooksu oli Riias parajad ummikud. Lasin ennast jälle GPS'il linnast välja juhtida, kuid Vanalinna majade vahel kadus signaal, ning ma pidin mälu järgi õigele teele saama. Eksin jälle ära ja pidin auto parkima ning väljas GPS'i taastama. Lõpuks sain linnast välja. Kuna olin üsna väsinud, siis sõitsin suhteliselt aeglaselt. Gauja jõe ääres tegin esimese peatuse "Rāmkalni Atpūtas parks" turismikeskuses. Käisin jões ujumas, et nahka kattev soolakiht maha pesta. Vaatasin ka kuidas lapsed ratastel kelkudel mööda mäele ehitatud renne alla lasevad. Seejärel sõin Tartus kaasa võetud banaane. Edasi jätkasin sõitu. Peale sööki olin jäänud natuke uniseks. Tegin teise peatuse ja mediteerisin metsas.  Seejärel suutsin väsimusega võideldes edasi sõita kuni 30 km enne Valgat otsustasin veel puhata. Ilusas männimetsas magasin tund aega sügavat und.  Edasi oli juba puhanud peaga kerge Tartuni välja jõuda.

Lingid
Minu raja läbimise GPS salvestus
Maratoni koduleht
Maratoni pildid

SEB 32. Tartu Jooksumaraton 23,4 km 11.05.2014

Tund enne starti tegin 5 tiibetlast ja tellisin endale lõpuaja vahemikuks 1:36- 1:37. Tegelikult jooksin siiski 47 sekundit aeglasemalt.
Seejärel viisin tossud stardijoonele ja tegin 15 minuti paljajalu soojendusjooksu kergete venituste ja joogaharjutustega. 8 minutit enne starti jõudsin rahvas täis koridori. Leidsin oma tossud üles ja jõudsin need vaevu enne gruppide kokkulaskmist  jalga panna. Sisendasin endale , et esmese joogipunktini ei tohi joost kiiremini kui 15 km/h. Kui olin 500m järel jõudnud enda jaoks sobiva kiirusega gruppi, valisin ühe jooksja, kes liikus piisaval aeglaselt eesjookjatest ettepoole. Hoidsin kuni asfaldi lõppuni tema seljataha, et mitte endale antud lubadust rikkuda. Metsavahe teele pöörates hakkasin alles enda tempot arendama möödudes vaikselt eesjooksjatest. Esimeses ja viimases joogipunktis võtsin vett, vahepealsetes jõujooki. Geeli vajadust ei tundnud ja nii jäi see avamata. Kuni eelviimase joogipunktini väsimust praktiliselt ei tundnud. Ketneri punktis tõmbasin jõujooki endale kurku ja pidin seetõttu tagant tulnud suurma gruppi mööda laskma. Kulus mitu km enne, kui selle gruppi uuesti kinni püüdsin. Edaspidi katsun täis topsist osa jooki enne joomist maha valada,et taolist äpardust ei juhtuks. Sassi punktis vett lonksates tundsin juba ebemeeldivat väsimust, kuigi tee läks allamäge. Peal viimast järsku tõusu 3 km enne lõppu hakkasin esimest korda jooksjaid endast mööda laskma, kuigi hoidsin enam vähem sama tempot. 750 m enne lõppu püüdsin ühe möödajooksaga tempot hoida, kuid väsitasin ennast liiga varase lõpuspurdiga ära. Seetõttu lõpusirgeks enam jõudu polnud ja pidin ilma spurdita lõpetama.
Siiski oli tegemist elu kiireima 23,4 km jooksumaratoniga ( 1:37:47 ajaga üldkoht 133 ja M45 arvestuses 9 koht ) ja poolmaratoniga (1:27:42) Lõpus mingeid väsimuse märke polnud. Muljetasin peale finišit Tiit Kibuspuuga ja  hiljem lõpetanud suusahulludega jooksu teemadel. Enne bussi väljumist tegin väljas venitusharjutusi ja Tartusse jõudes proovisin lõdvestus sörki teha. Kuna parem põlv kergelt valutas, siis loobusin jooksust. Täna, päev hiljem, ei ole enam ühtegi valusat kohta. Kokkuvõttes elu parim jooks.