Lehed

12. mai 2014

SEB 32. Tartu Jooksumaraton 23,4 km 11.05.2014

Tund enne starti tegin 5 tiibetlast ja tellisin endale lõpuaja vahemikuks 1:36- 1:37. Tegelikult jooksin siiski 47 sekundit aeglasemalt.
Seejärel viisin tossud stardijoonele ja tegin 15 minuti paljajalu soojendusjooksu kergete venituste ja joogaharjutustega. 8 minutit enne starti jõudsin rahvas täis koridori. Leidsin oma tossud üles ja jõudsin need vaevu enne gruppide kokkulaskmist  jalga panna. Sisendasin endale , et esmese joogipunktini ei tohi joost kiiremini kui 15 km/h. Kui olin 500m järel jõudnud enda jaoks sobiva kiirusega gruppi, valisin ühe jooksja, kes liikus piisaval aeglaselt eesjookjatest ettepoole. Hoidsin kuni asfaldi lõppuni tema seljataha, et mitte endale antud lubadust rikkuda. Metsavahe teele pöörates hakkasin alles enda tempot arendama möödudes vaikselt eesjooksjatest. Esimeses ja viimases joogipunktis võtsin vett, vahepealsetes jõujooki. Geeli vajadust ei tundnud ja nii jäi see avamata. Kuni eelviimase joogipunktini väsimust praktiliselt ei tundnud. Ketneri punktis tõmbasin jõujooki endale kurku ja pidin seetõttu tagant tulnud suurma gruppi mööda laskma. Kulus mitu km enne, kui selle gruppi uuesti kinni püüdsin. Edaspidi katsun täis topsist osa jooki enne joomist maha valada,et taolist äpardust ei juhtuks. Sassi punktis vett lonksates tundsin juba ebemeeldivat väsimust, kuigi tee läks allamäge. Peal viimast järsku tõusu 3 km enne lõppu hakkasin esimest korda jooksjaid endast mööda laskma, kuigi hoidsin enam vähem sama tempot. 750 m enne lõppu püüdsin ühe möödajooksaga tempot hoida, kuid väsitasin ennast liiga varase lõpuspurdiga ära. Seetõttu lõpusirgeks enam jõudu polnud ja pidin ilma spurdita lõpetama.
Siiski oli tegemist elu kiireima 23,4 km jooksumaratoniga ( 1:37:47 ajaga üldkoht 133 ja M45 arvestuses 9 koht ) ja poolmaratoniga (1:27:42) Lõpus mingeid väsimuse märke polnud. Muljetasin peale finišit Tiit Kibuspuuga ja  hiljem lõpetanud suusahulludega jooksu teemadel. Enne bussi väljumist tegin väljas venitusharjutusi ja Tartusse jõudes proovisin lõdvestus sörki teha. Kuna parem põlv kergelt valutas, siis loobusin jooksust. Täna, päev hiljem, ei ole enam ühtegi valusat kohta. Kokkuvõttes elu parim jooks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar