Tallinna maraton

Tõusin 6:20 paiku.  Hommikusöögiks oli traditsiooniline kaerahelbe puder õunamoosiga. Eelmine õhtu olime ennast pasta ning kookidega täis laadinud, seega võis hommiksöögi kergemalt võtta, et ei hakkaks jooksu ajal segama. Sõitsime koos Helinaga 7:29 väljuva bussiga Laagrist Vabaduse väljakule. Kohale jõudes tegime kõigepealt väikese soojendussörgi vanalinnas. Rahvast oli veel suhteliselt vähe. Kui jooks tehtud, siis läksime  geele ostma.  Kui kütus maratoni jaoks hangitud, siis tegime veel Vabaduse platsil soojendus- ja venitusharjutusi. Seejärel oli aeg soojendusdressid maha võtta ja pakkihoidu anda. Sellel aastal olid korraldajad pakkihoiu paremini organiseerinud. Kotid sai ilma järjekorrata ära antud. Tunneli juures kohtusime veel klubikaaslaste Tiiu, Kaire ja Kairiga. Soovisime üksteisele edu ja jalutsin siis koos Helinaga stardikoridori. Kuna kavatsesime esimesed kilomeetrid  koos joosta, siis jäime stardikoridori keskele.  Start hakkas üsna rahulikult. Jooksin Helinaga juttu ajades esimesed 2 km  kiirusega 6:30 min/km. Seejärel  jätsin  hüvasti ja lülitasin 2 käiku kiirust juurde. Saavutasin korraks Keenia sportlaste maratoni kiiruse 2:50 min/km. Pulss läks 220 löögini minutis. Sain aru, et sedasi jätkamine lõppeks haamriga ning võtsin kiiruse  alla 4:05 min/km peale . Sellese tempoga joostes möödusin klubikaaslasest Sulevist, kes jooksis 4 tunni tempos. Võtsin korraks hoo maha ja lõõpisin, et soovin Keenia jooksjatele järele jõuda. Sulevi arvates oleksin pidanud natuke varem alustama, et keenialasi kätte saada:D Võtsin kiiruse veel väiksemaks  4:18 min/km peale ja jooksin sellises enda jaoks väga rahulikus tempos pidevalt eespool jooksjatest mööda. Möödusin omas tempos 4:00 ja 3:34 eesjooksjate gruppidest. Enne maratoni kavatsesin esimese 10 km 3:45 grupis  püsida, kuid nende tempo tundus nüüd mulle väga aeglane. Peale Pirita silda jõudsin ka 3:30 grupile kannule. See andis mulle ainult hasarti juurde. Kuna grupp oli üsna tihe, siis pidin möödaminekuks vastasuuna rajal jooksma. Õnneks polnud veel Keenia mehed kohale jõudnud ja rada oli vaba.  Varsti tulidki 2 mustanahalist sportlast vastasrajal politsei mootorata ja sellele järgneva korraldajate jalgratturi järel vastu. Nende liikumise kiirust vaatetes tundus, nagu jookseksid 800 meetrit. Tervitasin 3:30 grupi ees joostes vastutulnud  liidergrupi plaksutades, ning jooksin vaikselt eesliikujatele pidevalt järgi jõudes edasi. Nüüd oli juba minu tempo hakanud teiste jooksjate omale järgi jõudma, kuid kellegi taha püsima jääda ei õnnestunud. Alati möödusin kohe kinni püütud eesjooksjatest. Peale Viimsi tagasipööret otsisin esimese geeli taskust välja. Tegin selle lahti ja ootasin kuni joogipunkt paistma hakkab. 10 km vaheaeg tuli 0:47.49 ja koht oli 286. jookipunkti eel sõin geeli ja jõin 2 topsi jõujooki peale. Tundsin, et enesetunne läks kergemaks. Pirita silla alguses pistsin veel korraldajatelt saadud geeli igaks juhuks taskusse. Mere äärde jõudes puhus tugev küljetuul, mis oli siiski tagasi joostes pigem tagant kui vastu.  Nägin ka kaugel eespool suurt jooksjate gruppi, mille vahele jäi 2 väiksemat gruppi ning mõned üksikjooksajad. Kui esimese suurema grupi kätte sain siis küsisin möödaminnes, kas eespool tegu 3:15 pundiga?. " Ei tea, eks mine vaata" öeldi vastuseks. Lõõpisin vastu, "lähen siis küsin järgi" ja lisasin kiirust.  3:15 pundi  vahele jäänud väiksema grupi sain ka Russalka juurde parki jõudes suure vaevaga kätte, kuid 3:15 gruppi kinni püüda enam ei õnnestunud. Selle asemel noppisin pidevalt grupist mahajääjaid. Uuesti Vabaduse platsile jõudes kuulsin diktorit tevitamas, et legendaarne Ants Kuusik jookseb minust pisut eespool. 21 km vaheaeg tuli 1:37:29 ja koht oli 235. Uuesti Narva maateele jõudes möödusingi Antsust. Tervitasin teda ja tutvustasin ennast kui endist õpilast. Ants vastas, et jookse edasi ja ära jõudu kuluta. Tundsin piinlikust, et raske võistluse ajal teda tülitada söandasin.  Võtsin vahepeal ka teise geeli, lastes joogipunktis korraks mõned jooksjad mööda, keda siis jälle kohe kinni püüdsin. Uuesti mere äärde jõudes oli 3:15 grupp mulle eespoolt lähemale  tulnud. Vahepeal möödusid minust esimene jooksjate paar. Ei lasknud sellest häirida vaid jooksin omas tempos edasi aeglasematest eesjooksjatest möödudes. Tuul oli küll vastu, kuid kellegi taha tuulde jääda ei tahtnud, sest siis oleks tulnud oma optimaalset kiirust alla lasta. Enne Pirita silda oli vahe 3:15 grupiga kõigest 30 m, kuid mul polnud jõudu seda gruppi kätte saada. Selle asemel noppisin jälle mahajääjaid. 30 km vaheaeg tuli 2:18.26 ja koht 203. Võtsin viimse, korraldajatelt saadud geeli sisse. See ei olnud enam nii hea, kui enda omad. Kuid jõudu sain juurde siiski.  Viimane 10 km jooksin suurte raskustega. Oleksin vajanud rohkem ergutamist. Hoolimata raskustest suutsin siiski oma kohta jooksjate rivis parandada, kuigi vahepeal mööduti ka minust. 40. km tähise juures oli kõige raskem koht. Siis suutsin ennast veenda, et kohe saab läbi ja peale Kaarli kiriku tõusu, sain allamäge joostes veel pika lõpuspurdi teha. Finishi aeg oli 3:20.51 ja koht 192. Peale finišit kõndisin 300 m edasi ja jäin maha istuma. Peale seda oli 30 minutit väga valus kõndida. Esialgsest plaanist Helinale vastu joosta ja finišini saata ei tulnud midagi välja.  Selle asemel vahetasin riided. Sõin martoonlaste alal makarone ja läksin tagasi finiši alasse. Kohtusin seal jälle Tiiu, Kaire ja Kairiga, kes olid ka maratoni ja poolmaratoni lõpetanud. Ajasime istudes pisut juttu. Kui nad lahkusid venitasin kuni Helina saabumiseni. Helina lõpetas ajaga 4:51.31, mis oli esimese maratoni kohta väga hea aeg.