Suusahullude ratta- kanuu- rattamatk

Peale Rakvere ööjooksult saabumist sain 4 tundi magada. Seejärel pakkisin kiiruga matkaks vajalikud asjad rattakotti. Olin eelmine päev pannud oma võistlusrattale pakiraami peale, et ratast suve lõpus toimuvaks "Hullu Balti tuuriks" matkakottidega treenida. Enne Siiriuse putka juurde jõudmist külastasin veel Maarika ema ja võtsin tema käest oma Ferrino vihmakeebi, mida Maarika retkele kaasa ei võtnud. Sain teada, et Maarikal läheb kõik plaanipäraselt. Ta oli ka Lätis saanud ühe öö majas veeta. Edasi kihutasin  täiskiirusel kogunemiskoha poole. Jäin umbes 4 minutit hiljaks, kuid õnneks polnud ma veel kõige viimane.

Kogunemiskohta jõudes. Pildistas Katre Palo

Teised tõstsid oma asjad bussi, kuid ma otsustasin eelmise aasta tradiotsooni jätkata ning oma oma varustust ise kanda, nagu tõelisele matkajale kohane.
Kommenteeriti, et olen tiimi vahetanud. Vabandasn, et kuna Suusahullude rattavormid pole veel vaminud, pean kandma võõrast dressi.

Mehed kaarti uurimas. Pildistas Katre

Kui kõik kohal olid, siis läksime kuuekesi ratastega teele. Urmet sõitis bussiga koju mahaununenud rattasusse tooma ja ühines meiega 5 km pärast. Sõitsime läbi lennukimuuseumi Põlva maantee poole. Esimese poepeatuse tegime Liiva ristmikul

Dominikani munga õlut degusteerimas. Pildistas Katre

Eevi poe juures.Ostsime jooki ja nosimist teepeale kaasa. Vaatasime suurt kaarti ja otsustasime sõita mööda Vana-Võru maanteed kanuutamiskoha juurde.Mägisel teel proovisime Ergo ja Urmetiga vahepeal tõusude võtmises võistelda, kuid üldiselt sõitsime rahulikus tempos. Tegin ettepaneku minna Palo järve randa ujuma. See võeti hea meelega vastu. Kuigi üleni ujumas käisin ainult üksi. Katre käis jalgupidi vees ja teised otsustasid kaldal õlut libistada või sillalt vett vaadata.Peale ujumist suundusime mööda Vana-Võru maateed Läbi Tilsi Tsolgo poole. Tilsis nägime hästi ilusat staadionit, kus 2 kohalikku tütarlast parasjagu mängisid. Tsolgo poes tegime viimase peatuse. Täiendasime õlle tagavarasid, et mitte jõel janusse jääda. Peale poepeatust sõitsime Paidrasse, kus pidime Võhandu jõe ääres vahetama rattad kanuude vastu. Vahepeal läbisime paar km ehtitatavat teed. Jõe äärde jõudes oli Vahur koeraga juba ootamas. Võtsime Lucky oma hoole alla ja lasime treener Vahuril teistele järgi sõita. Olles RMK laagriplatsil, nägime varsti võõrast süstamatkajate seltskonda jõge mööda all tulevat. Lõõpisime neid, öeldes, et meile pidi just mööda jõge 4 süsta toodama. Vaatasime ka kuidas 2 süsta üle jõe kukkunud puu taha kinni jäid. Varsti jõudsid kohale ka meie ülejäänud seltskond Vahurid, Liis ja Birgit koos kanuuretke esindajaga, kes tõi 11 inimese ja ühe koera tarvis 6 kanuud.

Esimesed kanuud on teele saadetud. Pildistas Katre

Laadisime rattad kärusse ja suundusime jõe poole. Sõitsin paaris Jannoga. Otsustasime, et eriti sõuda ei raba ja kõikides ilusates kohtades joome korraga ühe õlle jagades seda naaberpaadi rahvaga. Ilusaid kuhti tuli üsna tihedalt ;) Vahepeal saime kätte varem süstadega mööda sõtnud seltskonna. Üritasime kõigiga äri ajada, pakkudes vahetada ajutiselt kanuud süsta vastu. Pealekauba veel õlut ja kanuu tassimist üle Leevi silla. Alguses isegi olid naljatamisi nõus, kuid kui asi tõsiseks läks jäi tehing alati katki.

Leevi vesiki juures tegime lõunapausi.Kanuuretke poolt oli pakkuda termosest suppi ja leiba. Peale sööki

Lõunasupi jagamine. Pildistas Katre

rääkisin kanuuretke esindjaga soovist rentida Emajõe paadimaratoniks raft. Ta soovitas Veetee ja Voo firmasi. Veetee kodulehe olin tegelikult juba ise varem internetist üles leidnud ja lubasin seltskonnale esmaspäeval hinnapäringu teha. Kui ärijutud aetud, siis asusime jälle kanuudesse ja sõitsime Süvahavva suunas. Vahepeal oli õlu otsa saanud. Seetõttu jõime Süvahavval liivakoopa alusest allikast võetud rauarikast vett. See tundus päris tervislik ja maitsev olevat.
Vahur sõitis terve tee Lucky'ga paaris. Kusjuures Lucky, kui kapten kordagi mõla hambusse ega käppa vette ei pistnud :D

Lucky kaptenisillal ja Vahur sõudmas. Pildistas Katre.

Süvahavva tammist alla laskudes oligi kanuumatk läbi. Kuna korraldaja ei soovinud meie abi kanuude ülestõstmiseks, siis sõitsime peale tasumist ja diplomi saamist ratastega edasi Kanassaare poole. Vahepeal läks Elmol ratta kumm tühjaks. Peale teist pumpamist Ruusal murdus ventiil lõplikult. Jäin seniks julgestuseks maha, kuni Elmo Vahurile helistas ja auto järgi tellis. Seejärel kihutasin teistele järgi. Kui ratastega Teppanite maakodusse jõudsime, oli Elmo juba bussiga kohal.  Tal kulus kummi vahetmiseks tagumisel rattal kõigest 8 minutit. Minul endal oleks ilmselt 30 min läinud. Kui riided vahetatud, siis sõime šašlõki ja hakkasime jalkat mängima. Lasin ennast alguses väravasse panna, sest jalad olid peale ööjooksu ja 100 km matka üsna läbi. Mängu teiseks pooleks sain aga jõu tagasi ning läksin kaitsemängijaks. Peale jalkat käisime veel saunas ja vaatasime telekas jalgpalli. Vahepeal tulid meile korraks külla Liina ja Erki koos oma 6-kuuse lapsega. Niikaua kui vanemad saunas käisid oli laps suusahullude pere hoida. Istusine nii kuni kella poole kaheni, siis hakkas seltskond ära väsima. Otsustasin magada palja magamiskotiga väljas, et harjutada augustikuiseks matkaks. (pole enam mitu aastat korralikul matkal käinud)

Pühapäev 10 juuni

Külm ei olnud, kuid hommikul olid pisikesed kihulase eriti õelaks muutunud. Kohe kui nina välja pistsid hakkasid valusasti hammustama.Samuti hakkas vihma tibutama. Seetõttu olin sunnitud 7:30 ennast üles ajama. Õhtul mõtlesin veel, et lähen hommikul jooksma, kuid hommikuks olin selleks liiga väsinud, samuti olid jalad ikkagi üsna valusad. Teised tulid ka vaikselt üles. Pakkisin oma asjad ja võtsin mõne võileiva. Seejärel hakkasime kolmekesi Elmo ja Jannoga ratastega Tartu poole tagasi sõitma. Algselt pidi Katre ka meiega tulema, kuid loobus miski pärast. Sõitsime üsna kiires tempos (30 km /h)  üksteise järele vedades. Moostes  tegime esimese peatuse. Võtsin soojenduse maha ja sõitsime edasi. Peale Ahja jõge oleval pikal tõusul tuli mul kõvasti pingutada, et Janno kannul püsida. See oli esimene märk sellest, et hakkan jõuvarusid kaotama. Ahjal tegime poepeatuse ja sõitsime edasi. Peale peatust tundsin, et ei suuda enam teistega võrdväärselt sõita. Erit raske oli ülesmäge minna (mul olid rasked kotid pakkiraamil)  Korra kergel allamäe lõigul üritasin veel gruppi vedada, kuid see võttis viimase jõuraasu ära. Lisaks selgus pisut enne Mellistet, et minu tagumine kumm oli pooltühjaks saanud. Peatasin teised kinni ja pumpasin kummi täis. Kuid kuna olin ennast täiesti tühjaks sõitnud, siis ei suutnud enam ka täis kummiga eriti sammu pidada. Lisaks otsustati minna läbi Luunja ja Ihaste, sest Räpina maante oli remondis.Kui Ihastest välja saime, andsin lõpuks alla. Sõitsin 20 km /h kiirusega Annelinnani, kus teised mind järgi ootasid. Jätsime hüvasti lootuses veel augusti tuuril koos matkata.  Koju sain lõupks oma tempos sõita. Pikkapeal isegi pisut taastusin, kuigi alguses oli tegu, et mitte kiusatusele järgi anda ja rohu peale puhkama heita. Koju jõudes  jäin kohe aiakiiku tukkuma. Taastusin alles lõplikult järgmise päeva hommikuks.

Lisana ka lingid:
Katre tehtud matkapildid
Suusahullutde ratta ja kanuumatka esimene päev

Suusahullude Kanuu-rattamatka teine päev.