Reede õhtul käisime Helinaga Lõunakeskuses matkavarustust ja toiduaineid ostmas. Varustusest võtsin Handymann kauplusest priimuse jaoks gaasiballoone ning ekspandreid. Selgus, et seal olid 330g balloonid saadaval 3,85 eest, mis Bauhofis maksid üle 7 euro. Eelmine päev olin ostnud veel matkaks koormakile. Ülejäänud matkavarustus oli juba varasematest aastatest olemas.
Toitupoest ostsime 4 söögikorra jaoks kõik vajalikud toiduained: 4 pakki makarone, pakk kaera- ja tatrahelbeid. 4 konservi makaronide jaoks, grillvorste, moosi, leiba salatit, komme ja õlut. Toidukorvi valik hakkas juba Levi laagri varustustamist meenutama, kus oli samuti rikkalikult sööki kaasas. Poes kohtasime juhuslikult ka Elmot, kes oli perele süüa ostmas. Peale poodlemist läksime raudteejaama Jarkole vastu, kes saabus rattaga Tallinnast. Paigutasin Jarko ratta oma autosse, et sinna õhtul kodus pakiraam külge monteerida. Möödaminnes viisin Helina ja Jarko ööbimiskohta. Ise hakkasin koju jõudes 3 ratast matkaks ette valmistama. Pakiraami pealepanek osutus triviaalseks tegevuseks. Tuli lihtsalt 4 kruvi lahti ja kinni keerata. Kuna laenasin oma ratast Helinale, siis pidin ka sadulad ära vahetadama. See tegevus enam nii lihtne polnud. Mässasin sadulatega üle tunni aja, sest polnud varem oma võistlusratta sadulat maha võtnud. Lõpuks sain siiski laiapõhjalise naistesadula teisele rattale selga. Enne pidin veel vihmaveetünni veest tühjaks laskma, sest pooleldi lahtivõetud sadula pesemisel kukkus üks jupp tünni põhja. Kui sadulad peal , siis tuli veel ratastel kette õlitada ja varem ostetud helkurid ning esi- ja tagatuled külge monteerida. Lisaks kinnitasin veel rattakotid pakiraamide külge. Lõpuks kui kõik valmis sai, oli väljas juba pimedaks läinud. Siis avanes hea võimalus minna maanteele uut esituld proovima. Segus, et muudetava fookusega esituli valgustas korralikult sõltuvalt fookusest 50 kuni 200 meetrit teepinda. Olin uue esitulega ülirahul. Varem olin sõitnud pealambiga, mis muutsid mind ennast ainult nähtavaks, kuid teed eriti ei valgustanud. Kuna aeg oli üsna hiline, siis jätsin edasise asjade pakkimise hommikuks.
Laupäeva hommikul ärkasin varakult ja tegin lühendatud (5 km) hommikujooksu koos ujumisega. Peale jooksu sõin hommikust ja pakkisin enda ja Helina rattakotid. Peale 9:00 olidki Helina koos Jarkoga minu värava taga. Lõpetasime rataste pakkimise. Viimasel minutil murdus minu pakiraami keevitus liiga tugeva pingutamise tõttu katki. Parandasin selle puupulga ja juhtmekinnituse sidemetega ära. Seetõttu jäime äraminekuga natuke hiljaks. Tegime veel esimese matkapildi ja helistasin enne väljumist Pillele, et hilinemisest teatada.
 |
| Just enne teele asumist matka Nurme tänaval |
Kohe, kui sõitma hakkasime, algas ka kerge vihmasadu. Kauburi kaubamaja juurde jõudes läksime trepide alla vihmavarju. Helina ratta sadul vajas ka reguleerimist. Kuna rattakotid segasid juurdepääsu, siis ei olnud see enam eriti lihtne. Kell 11:00, kui vihm rauges hakkasime liikuma. Esimese peatuse tegime enne Külitset, kus Jarko pakkus kõigile pirne. Reguleerisin veel Helina sadulat. Seejärel suundusime kruusateele, et minna Maarika jalgsimatka jälgedes Pangodini. Unipihas jäime tugeva saju kätte. Otsustasime minna parki, kus ühe suure puu all moodustasime energiaringi, hoides kõik koormakatet peakohal. Niikaua, kuni vihm vaibus, nosisime katte all küpsiseid ja jõime kamba peale ühe purgi õlut. Edasi suundusime Karu järve suunas. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tegime 3 km ringi. Enne Nõod pöörasime Luke mõisa poole.
 |
| Luke mõisa pargis |
Teised olid vahepeal kaugele ette sõitnud. Sain neile järgnedes mõne kilomeetri omas tempos kihutada. Pangodi poe juures oli matkagrupp jälle koos. Võtsime kõik jäätist. Jarkot hämmastas Pangodi poe keskel asuv miniatuurne bassein purskkaevuga. Kohalike jaoks polnud see enam mingi uudis. Küsisin poemüüalt, et miks kaardiga tasuda ei saa. Selgus, et pankade teenustasud kaardimaksete eest on nii suured, et külapoodidel ei tasu terminali pidamine ära.
Kuna samal päeval oli Ralli Estonia 2012 siis oli liiklus üsna tihe. Õnneks oli vihm kruusateed niiskeks teinud ja tolmu polnud.
 |
| Valgjärve ääres |
Panime Regio kaardi järgi paika teekonna Antslani. Kui olime jõudnud rallis kasutatud teelõigule, muutus sõitmine pehme kruusa tõttu ohtlikuks. Ise tundsin ühel laskumisel, kuidas ratas tahtis juhitavust kaotada, sest raske tagaosa tõttu kippus esiratas kergesti pehmel kruusal risti vajuma. Kui peale laskumist tagasi vaatasin, siis märkasin ,et Helina ja Jarko seisavad kaugel eemal . Sõitsin nende juurde tagasi ja nägin, et Helina oli kukkunud. Kukkumise tõttu olid tal käed ja põlv marraskil ning huul nautke katki. Õnneks tõsisemaid vigastusi polnud. Pesime käed puhtaks ja sõitsime edasi. Pille ja Elmo olid juba kaugel ees, seetõttu neile helistama ei hakkanud. Liikusime vaikselt edasi kuni jõudsime Sirvastesse. Seal saime jälle kõik kokku. Täiendasime mahajäetud talu kaevust joogivee varusid. Kuna kell oli juba 19:00, siis otsustasime, et Karula rahvusparki enam ei jõua sõita. Olime ka kruusateedel sõimiset väsinud, ning Helina vajas peale kukkumist puhkust. Elmo soovitas laagripaigaks valida 12 km kaugusel olevad Kooraste järved, mille äärde oli RMK rajanud mitu lõkkeplatsi telkmiskohtadega.
Laagrisse otsustasime jääda Kõvvõjärve kaldal oleval lõkkeplatsil. Enne meie saabumist. Seisis platsil üks sõiduauto, milles istusid 4 inimest. Panime ruttu telgi üles ja hõivasime lõkkeplatsi. Autos isujad tulid lõpuks välja ja jäid telkima. Meiega nad suhelda ei soovinud. Grillisime lõkkeplatsi küljes oleval restil vorstikesi ja valmistasime tatrahelvestest putru. Kui söödud, siis tegime Pille ettepanekul hämaruse saabudes jalgsimatka ümber Kõvvõjärve. jalgsirännakul kohtasime mitut seltskonda telkimas, keda möödaminnes tervitasime. Peale rännakut istusime jälle lõkke ümber. Lõkke ümber istudes otsustasime , et Balti tuur jääb meile liiga raskeks. Selle asemel kaalusime ratastel läbida just avatud RMK Oandu-Ikla matkarada. Kui tuleviku plaanid tehtud, siis tegime lõpetuseks ühe Jäägermeistri ringi ning läksime telkidesse magama.
2. matkapäev.
Ärkasin kell 7:00 äratuse peale. Kuna öösel polnud külma tõttu mitu tundi saanud uinunuda, siis tukastasin veel 10 minutit, enne kui jooksma läksin. Peale kilomeetrist jooksu asusin metsas mustikaid sööma. Istusin mätta otsas ja kuulasin looduse hääli ning mõtlesin oma mõtteid. Mind kummitasid Dalai laama poolt välja andnud 18 reeglit elamiseks, millest 8. on ,et "Leia iga päev veidi aega üksinda olemiseks." ning 16. "Aastas korra mine mõnda paika, kus Sa pole varem kunagi käinud." Need reeglid said jälle täidetud.
Seejärel sörkisin laagrisse tagasi. Elmo oli juba ärganud, kuid teised magasid. Käisin veel järves ujumas ning hakkasin putru valmistama. Varsti tulid ka teisd üles. Peale sööki ja laagri kokkupnekut oli kell juba 11:00. Hakkasime Erastvere suunas liikuma. Ületasime Võhandu jõe alguse. 6 km pärast tegime teeristil esimese peatuse. Helina leidis sealt metsamaasikaid, mida ta lahkelt jagas :) Soodamas eksisime korra ära ja pidime tagasi tuleme, et mitte siseneda keelumärgiga tähistatud eramaale. Peale Erastvere möödus meis üks maanterattal liikuv sportlane. Võtsin talle kohe tuulde ja sain kiiruseks 43 km tunnis. Seejärel lisasin veel kiirust ja möödusin eessõitjast. Sportlasel vajus suu imestusest lahti. Seega võib täislastis matkarattaga tasasel maal kihutada küll.
Edasi hakkasime Elmoga kerge taganttuulega asfaldil gruppi paaris vedama. Teised püsisid kenasti kannul, kuigi kiirus lähenes vahepeal 30 km tunnis. Naljatlesime omavahel, et kui eile oleks pidanud ka kohe kiirema tempo peale panema, sest see tundus teistele sobivat. Puskarust pöörasime Vana-Võru maanteele. Tilleorust läbi sõites proovisme Elmoga täiskiirusel tõusu võtta. Peale tõusu jõudsime maantee muuseumi, kus tegime jälle jäätise söömise pausi. Seekord saime juba laua taga istuda. Kui jäätis söödud, siis täiendasime veevarusi ning suundusime Palojärve poole. Enne tegeime veel Ihamarus Jarko soovil poepeatuse.
Palojärve juures jäime veel põleva tulega lõkkeplatsi juurde laagrisse. Tõime koos metsast lõkkesse oksi juurde. Helina tegeles veelkord korilusega. Seekord olid saagiks kukeseened ja mustikad. Enne lõunat käisime veel järves ujumas. Jätsin endale ujuma minnes nagu tavaliselt pulsivöö peale. Õhtul hiljem kodus avastasin, et ilmselt olin sillalt vette hüpates südame monitori järvepõhja kaotanud. Nüüd tuleb veel korra Palojärvele sukeldumisvarustusega tagasi minna, lootuses andurit järvepõhjast üles leida. Peale ujumist suundusime platsile tagasi ja tegime lõunaks makarone. Lisaks konservidele sai igaüks pisut praetud kukeseeni makaronide kõrvale. Kui söödud ja puhatud, asusime Tartu suunas teele. Pikema peatuse tegime Liiva poe juures, kus lasime ühel autoga seisma jäänud naisterahval meid pildistada. Daam ise vaatas enne kaarti ja avaldas soovi kuhugi metsa sõita. Soovitasin talle Palojärve äärset metsa, kust me ise just tulnud olime.
 |
| Eevi poe vastas |
Edasi liikusime mööda suurt teed Vana-Kuusteni, kus pöörasime Haaslava poole. Kella 18:40-ks olime jõudnud Tartu piirini. Võru-Aardla ristis lahkus Elmo esimesena meie seltskonnast. Pille lahkus Tähe tänaval. Sõitsme kolmekesi minu poole Nurme tänavasse, kus Helina ja Jarko pakkisid rattad lahti ning võtsid oma hoiule jäetud asjad, et minna rongiga Tallinna tagasi.
Kõik matkapildid
Esimese päeva teekond
Teise päeva teekond
Väga kena kirjeldus ja pildid, aga matk oli ka kõigest hoolimata seda väärt.
VastaKustutaTänan!
Hea aastate pärast meenutada: D